Konverents „Õppejõult õppejõule“

18. jaanuaril 2024 Tartu Ülikooli aulas.

Ülikoolis õppimine ja õpetamine tundub üsna püsiva loomuga tegevus – on üliõpilased ja õppejõud, inimesed loevad, räägivad, kirjutavad, uurivad, diskuteerivad, lahendavad ülesandeid. Selles püsimises on siiski päris palju püsimatut: kuhugi on kadunud kaustikud ja pliiatsid, grafoprojektorid ja lüümikud. Kolmemõõtmeliste üliõpilaste asemel on auditooriumis ekraanipildid. Me ei tea veel, kas loengute kõrvale tekkinud ümberpööratud õpe, meeskonnaõpe, projektõpe või linnaloodus jäävad püsima, millised on päriselt vajalikud tulevikuoskused ning kas tehisaru kasutamine aitab või eksitab õppijaid ja õppejõude.

Konverentsi ettekannetes, töötubades ja vaatmikes vahetati mõtteid sellest, mis on õpetamises ja õppimises hoidmist väärt ja millest võiks muretult lahti lasta.

Konverentsi avasõnad tegi õppejõukoolituse peaspetsialist, kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor Mari Karm. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Teele Kanarbik. Plenaarsessiooni avas Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp, ettekandega „Linnalooduse väärtus inimesele ja võimalused õppetöös kasutamiseks“. Konverentsi jätkas Tallinna Ülikooli ja Estonian Bussiness Schooli õppejõud Andres Karjus suunas oma ettekandega „Tehisarude rakendamine kui mõtteviis“.

Õppeprorektor Aune Valk andis üle aasta õppeteo ja aasta õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

Töötubades anti ülevaade, kuidas õppetöösse kaasatakse erivajadusega üliõpilast; mis eripärad on meeskonnaõppel; kuidas ja miks õppejõud peavad tehisaru kasutamisele tähelepanu pöörama; sai osaleda õppekava arendusprotsessi töötoas, kus arutleti selle üle, mida õppekava arenduse all mõelda, mis tegurid arendusprotsessi mõjutavad ning kas on universaalset mudelit, mida õppekava arendades aluseks võtta. Toimus praktiline töötuba, kus õppejõud ja doktorandid said proovida veebilehestiku loomist WordPress Multisite’is. Lisaks arutleti õpetamise arendamise ja uurimise teemalise artiklikogumiku koostamise üle.

Posterettekannetega jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.

Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale.

19. jaanuaril 2023 Tartu Ülikoolis.

Konverentsi põhiteemaks oli seekord määramatuse ilu õpetamisel. Määramatuse ilu avaneb õpetamisel mitmel viisil. Ühelt poolt õpetame üliõpilasi saama hakkama määramatus tulevikus, samas on igas õpetamishetkes nii mõndagi määramatut. Andes üliõpilastele loovaid ja loomingulisi ülesandeid, pole sageli teada, kuidas üliõpilased neid ülesandeid lahendavad ning kuidas neid parimal viisil toetada. 

Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Hanna Brit Soots. Plenaarsessiooni avas Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, ettekandega „Tulevikukindel“ õpe – mida arendada ja kuidas mõõta?“.  Tallinna Ülikooli filmikunsti dotsent Elen Lotman suunas oma ettekande „Loova mõtlemise toetamine õppetöös - BFMi filmikunsti õppekava restruktureerimise näitel“ mõtlema, kuidas struktuurse õpetamisea loovust mitte piirata. 

Õppeprorektor Aune Valk andis üle aasta õppeteo ja aasta õppekvaliteedi edendamise auhinnad. 

Töötubades uuriti, kuidas õppetöös mängu ja meelelahtust kasuta; mis samme saab teha teksti lähilugemise toetamiseks; sai osaleda otsustusmängus poliitilist ajalugu õppides, jagati ideid õpiteekonna ja õppekava disainimise kohta. Veel  jagati kogemust, kuidas õpetamises virtuaalset mobiilsust rakendada ning millised on võimalused virtuaalreaalsuse (VR) kasutamiseks kõrghariduses.

Posterettekannetega jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.

Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale. 

20. jaanuaril 2022 Tartu Ülikoolis ja ülekanne Elektriteatrist

Konverentsi põhiteemat – ülikoolis õpetamise tuuma – käsitleti kui õppimist toetavat füüsilist ala, traditsioonilist auditooriumi ja nüüdisaegset tehisintellekti toega virtuaalset keskkonda. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Hanna Brit Soots. Plenaarsessiooni avas TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ettekandega „Innovatsioonivõimalused Eesti ülikoolides kahaneva vastuvõtu, finantsstressi ja võimaliku liitmise kontekstis". Klassikalise filoloogia professor Janika Päll tõstatas küsimuse, milline on hea tasakaal erialaainete ja üldpädevusi käsitlevate õppeainete vahel ettekandes "Ikarose tiivad või Prokrustese säng: antiikkeelte õpetamisest kestva õppekavareformi tingimustes".

Zoomi-ruumi töötubades uuriti, kuidas toetada mitmekeelset õppijat; mida ja kuidas saab küsida LimeSurvey keskkonnas; kuidas tegutseda virtuaalses klassiruumis; katsetati oskuste treenimise mudelit ja võimalusi liikumispädevuse arendamiseks; arutleti meediapädevuse vajaduse üle. 

E-vaatmikes jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöös tehtud muudatuste ja arenduste teemadel.

Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale. 

21. jaanuaril 2021 Tartu Ülikoolis

Konverentsi põhiteemat – õpiruumi – käsitleti kui õppimist toetavat füüsilist ala, traditsioonilist auditooriumi ja nüüdisaegset tehisintellekti toega virtuaalset keskkonda. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt ütles tervitussõnad Helo Liis Soodla. Plenaarsessiooni avas arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia lektor, Arhitektuurikooli õpetaja Katrin Koov ettekandega „Õppima ja õpetama innustav kooliruum“. Andmeteaduse õppetooli õppejõud, bioinformaatika teadur Elena Sügis, PhD, käsitles tehisintellekti võimalusi oma ettekandes „Tehisintellekti rakendused kõrghariduses: võimalused ja väljakutsed“.

Töötubades uuriti, kuidas korraldada turvaliselt ja järelevalvega veebipõhiseid teste ning mis on ruum; arutleti hariduspsühholoogia rakendamise võimaluste üle õppejõudude toetamise süsteemis ning seda, kuidas piiritleda õpiruumi; vahetati kogemusi digi- ja meediapädevuste õpetamise teemal ning arutati, kuidas õpetada Covid-19 pandeemia ajal. 

Veebivaatmikes jagasid õppejõud oma kogemusi õppetöö muutuste ja uuenduste alal.

Vaata konverentsi ettekandeid ja materjale. 

16. jaanuaril 2020 Tartu Ülikooli aulas

Konverentsi keskmes oli sisuka õppimise ja õpetamise eesmärgil tehtav koostöö. Konverentsi avas rektor professor Toomas Asser. Üliõpilasesinduse poolt tervitas Helo Liis Soodla. Plenaarsessioonil avas meediauuringute professor Andra Siibak oma ettekandes "Digipõlvkonna demüstifitseerimine" levinumaid digipõlvkonna müütidega seotud tagamaid. Kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm tutvustas õppejõu õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis viimastel aastatel.
Töötubades tutvustati BigBlueButtoni vahendi võimalusi veebiseminaride läbiviimiseks, lauamängu „Edukalt ülikoolis!“ esmakursuslaste ülikoolis kohanemise toetamiseks; arutleti meeskonnas töötamise oskuse, sTARTUp Lab´i võimaluste kasutamist õppe läbiviimisel ning õppetöös ette tulevate eetiliste dilemmade üle; mõeldi milliste küsimuste küsimine aitab õppimisele kaasa.
Postersessioonil jagasid õppejõud oma kogemusi muutustes ja uuendustes õppetöös. Ettekannetesse kaasatud  üliõpilased selgitasid, kuidas nemad on uuendusi tajunud. Lisaks olid konverentsil esindatud üliõpilased oma stendiettekannetega teemadel, mis neid õppimise-õpetamise juures paelunud.

Vaata konverentsi ettekandeid ja vaatmikke.

17. jaanuaril 2019 Tartu Ülikooli aulas

Õppimine on oma olemuselt dialoog: dialoogis on üliõpilased ja õppejõud, üliõpilased omavahel, üliõpilased ja õpitav materjal, ühiskond ja ülikool. Õppejõudude konverents pakub häid võimalusi õppejõudude dialoogiks õppimise, õpetamise ja teadustöö üle. Oma õpetamise arendamine ja tehtu jagamine kolleegidega aitab kaasa heal taval põhineva õpetamispraktika levikule.
Konverents algas plenaarsessiooniga, kus psühholoogia instituudi vanemteadur Andero Uusberg arutles teemal „Mis tunne on õppida? Õppija emotsioonide põhjused ja tagajärjed“ ning vabade kunstide professor Ilmar Raag mõtiskles teemal „Mungad või aristokraadid: mis siis, kui elame läbi keskaja kordust?“.
Edasi kandusid arutelud töötubadesse, kus räägiti liikumisaktiivsusest, Moodle’i uutest võimalustest, ainekava arendamisest, uuest õppeaine tagasiside küsitlusest, aja planeerimisest ja eesmärgistamisest ning tänapäeva üliõpilaste tähelepanu võitmisest ja hoidmisest. Seejärel jagati kolleegidega õpetamise arendamise kogemusi stendiettekannete vormis.
Konverentsi lõpetas aruteluring, kus professorid arutlesid selle üle, kuidas neil on õnnestunud õpetamist ja teadustööd ühendada.
Vaata konverentsi ettekandeid ja vaatmikke.

23.–25. jaanuaril 2018 Dorpati konverentsikeskuses

Tänapäevases kõrghariduses on oluline õppimiskesksus, mille saavutamine on võimalik vaid kõigi haridusvaldkonnas tegutsevate inimeste koostöös. Õppimise ja õpetamise arendamisele pühendatud konverentsil leidsid käsitlemist õppimiskesksuse olemus, tänapäevased õppimist toetavad õppe- ja hindamismeetodid, valdkondlikud eripärad õpetamises ja õppimises ning juhtimise roll õppekvaliteedi tagamisel. Konverents andis võimaluse tutvustada oma õpetamise arendamist ja uurimist ning tutvuda kolleegide kogemustega.
„Konverentsi üks keskseid teemasid oli üliõpilaste kaasamine,“ ütles konverentsi korralduskomitee juht, kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm. „Lisaks aktiivsele õppimisele, s.o üliõpilaste sisukamale kaasamisele loengutes ja seminarides arutleti ka selle üle, kuidas kaasata üliõpilasi mitmesugustesse projektidesse, uurimistöösse, otsustuskogudesse, tööpraktikasse jms. Ettekannetes jagasid õppejõud kolleegidega oma kogemusi, milliseid töövõtteid nad on välja töötanud üliõpilaste õppimise toetamiseks ning kuidas need töövõtted on praktikas toiminud.“
Tähtis on väärtustada ülikoolide kui õppeasutuste missiooni, pöörata tähelepanu õpikeskkonna kujundamisele ülikoolis ning toetada õppejõudude õpetamisoskuste arendamist ja nende huvi õpetamise vastu. Seetõttu käsitleti konverentsil olulise teemana õppejõudude õppimise erinevaid võimalusi. Üks õppejõudude õppimise viise on oma õpetamise sihipärane analüüs ja selle põhjal muutuse kavandamine. Konverentsi ettekannete hulgas oli nii kõrgkoolipedagoogilisi uurimusi kui ka praktilisi kogemusi tutvustavaid küsitlusi ja analüüse.
Konverentsil tutvustati nii Eesti õppejõudude uurimusi kui ka rahvusvahelisi kogemusi ja laiemaid suundumusi ülikoolis õpetamise arendamisel. Kokku oli võimalik osa saada 86 ettekandest. Töövormid olid mitmekesised: kuulata sai plenaarettekandeid, osaleda paralleelsessioonides, töötubades, sümpoosionil ning vaadata ja arutada vaatmikke.

Vaata konverentsi kodulehekülge.

19. jaanuaril 2017 Tartu Ülikooli aulas

Jagamine ja kogumine on olnud Tartu Ülikooli õpetamiskonverentside korraldamise üks eesmärke. 2017. aasta konverents oli hea võimalus mõtestada ülikoolis õpetamist ja õppimist ning leida kolleegide hulgast mõttekaaslasi, kellele on tähtis üliõpilaste aktiivne õppimine ja nende arengu toetamine.
Ideede ja kogemuste jagamist toetas ka posteriraamat, kuhu on koondatud konverentsi stendiettekanded. Posteriraamatut uurides saab kolleegide ideede ja mõtete juurde tagasi pöörduda ning meelde tuletada, milles üks hea töövõte ikkagi seisnes ja kuidas kolleeg seda rakendas, et üliõpilased huviga õppisid. Samuti saab posteriraamatu põhjal tekkinud küsimuste ja mõtetega pöörduda kolleegi poole, küsida täpsustusi või uurida, mida ta arvab mõnest õpetamisega seotud põnevast ideest ja kas võiks järgmisel semestril õpetamist arendades midagi koos teha. Oma õpetamise arendamine ja tehtu kolleegidega jagamine aitab kaasa hea õpetamispraktika levikule.
Vaata konverentsi „Õppejõult õppejõule 2017: oma õpetamise arendamine“ elektroonilist posteriraamatut.

14. jaanuaril 2016 Tartu Ülikooli raamatukogus

2016. aasta konverentsil arutleti hea õppimise ja õpetamise üle eesmärgiga leppida kokku põhimõtted ja väärtused, millele tuginedes saavad Tartu Ülikooli liikmed hinnata ja arendada head õpetamist. Hea tava kokkupanek sai alguse õppejõudude praktikakogukondade kogunemistel ja seda on edasi arendanud õpetamise hea tava komisjon. Konverentsil osalejad täiendasid varem tehtut.
Õpetamise hea tava koostamisel on lähtutud õppekvaliteedi definitsioonist: „Õppekvaliteet hindab seda, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas.“
Rühmatöödes täiendati ja parandati õpetamise hea tava kavandit. Juunis 2016 kiitis Tartu Ülikooli senat õpetamise hea tava heaks.

Tutvu õpetamise hea tavaga.

14. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli raamatukogus

2015. aasta konverentsil tutvustati kollegiaalse tagasiside kogukondade töö esimesi kogemusi, töötubades jagati kogemusi ja ideid, arutleti koostöö üle ning vaadati üheskoos tulevikku. Kollegiaalne tagasiside on osa laiemast õppejõu professionaalse arengu protsessist, mille kaudu muutub ülikooli akadeemiline kultuur. Kollegiaalse tagasiside kogukondades väärtustatakse õpetamise kvaliteeti ja arutletakse selle üle.
Osalejad tõid tagasisides esile, et konverentsil inspireeris kolleegidega suhtlemine ja kogukondlik õppimine.
Vaata konverentsi „Õppejõult õppejõule 2015: kollegiaalne tagasiside“ elektroonilist vaatmikuraamatut.